2022 - ehitati välja spetsiaalne biojäätmete depakteerimiseliin MAVITEC, mis võimaldab eemaldada näiteks kaubanduses toidujäätmed pakendist ning toota biogaasijaamadele toormaterjali biogaasi tootmiseks.
2021 - ehitati välja kompostimisplatsi II etapp. Kokku on Torma prügilas nõuetekohaselt asfalteeritud ja veekogumissüsteemiga varustatud kompostimisplatsi suuruseks 13 000 m2. Lisaks soetati spetsiaalne III kategooria biojäätmete hügienisaator ENVICONT 2000, mis võimaldab viia töötlusprotsessi temperatuuri vähemalt 60 minutiks 70 kraadini ning hävitada võimalikud patogeenid.
2020 – otsustas riik võõrandada teise osa 2010 aastal kehtestatud detailplaneeringualast ning parima pakkumise teinuna sai kinnistu omanikuks OÜ Amestop ning seeläbi suurenes Torma prügila territoorium täiendavalt 14,11 ha võrra. Kokku on Torma prügila territooriumiks ca 25 ha.
2020 – ehitati välja 50 kW võimsusega päikseenergiast elektrienergiat tootev jaam.
2020 – Keskkonnaagentuur väljas Torma prügilale EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi sertifikaadi. 2020 – valmis uus Torma prügila neljas ladestusala.
2017-2018 – otsustas riik tükeldada 2010 aastal kehtestatud planeeringuala ning võõrandada avalikul enampakkumisel sellest ühe osa. Parima pakkumise teinuna sai kinnistu omanikuks OÜ Amestop ning seeläbi suurenes Torma prügila territoorium 5,33 ha võrra.
2017 – kinnitas Keskkonnaamet Torma prügila ladestusalade sulgemiskava ning OÜ Amestop alustas esimese ja teise ladestusala sulgemistöid. 2017 – alustas OÜ Amestop lagunenud hoonete lammutustööde teenuse pakkumisega.
2013 – otsustas Torma Vallavolikogu välja kuulutada enampakkumise hanke Torma prügila võõrandamiseks. Parima pakkumise teinuna kuulub Torma prügila täieõiguslikult OÜ-le Amestop. 2013 – algatas Keskkonnaamet Torma prügila ladestusalade sulgemise keskkonnamõju hindamise ning ladestusalade sulgemiskava koostamise.
2011-2012 - paigaldati prügilasse prügilagaasi kogumistorud ning ehitati gaasikogumis-põletusjaam.
2010 - jaanuaris valmis prügila uus nõrgveepuhasti ning sama aasta juulis kolmas ladestusala. 23. märtsil kehtestas Torma Vallavolikogu prügila laiendamiseks koostatud detailplaneeringu.
2010 – täitus Torma prügila esimene 2001. aastal ehitatud ladestusala ning Keskkonnaamet kinnitas selle sulgemiskava.
2009 - 16. juulist suleti kõik Eestis veel kasutuses olnud keskkonnanõuetele mittevastavad prügilad ja Torma prügila teeninduspiirkond suurenes senisest Jõgevamaast peaaegu kogu Lõuna- ja Kagu-Eestit hõlmavaks.
2008 - valmis prügila teine ladestusala, suurusega 2,8 ha.
2006 - valmis jäätmete sorteerimishall ning soetati spetsiaalne sorteerimisliin.
2004 - ehitati välja asfaltkattega jäätmete liigitikogumise ala ning biolagunevate jäätmete kompostimisplats.
2001 - avati Torma prügila ning valmis ehitati prügila esimene ladestusala (suurusega 0,5 ha), jäätmete operaatoriruum, kaal, remondigaraaž ning esimene nõrgveepuhasti. Prügila omanikuks on Torma vald ning Amestop OÜ on olnud alates sellest ajast prügila lepinguline operaator.
1998 - AS Maves poolt koostatud „Prügilate üleriigiline asukohakava" kohaselt oli Torma prügila määratud kohalikuks tarbeks, mille aastane ladestusmaht on ca 2500 t/a. 1998. aastal alustati prügila ehitustöid Torma valla ning Keskkonnafondi vahenditega.
1997 - kevadel alustati AS Kobras poolt prügila ehitusprojekteerimisega ning sügisel teostati juba esimesed ettevalmistavad tööd, rajati juurdepääsutee ning kuivendati maa-ala.
1996 - koostati AS Kobras poolt prügila eelprojekt ning väljavalitud asukohtadele teostati asukohavaliku keskkonnaekspertiis. Keskkonnaekspert Juhan Ruut poolt teostatud ekspertiisi kohaselt osutus parimaks asukohaks tänane Torma prügila asukoht. Prügila rajamise riigipoolse rahastamise saamiseks muutus oluliseks, et planeeritav objekt oleks regionaalne ehk siis teenindaks suuremat piirkonda. Seetõttu kaasati edasisse arendusse ka Lohusuu, Saare, Kasepää ning Pala vald.
1990-ndate aastate alguses alustati mitmete uute jäätmete ladestuskohtade planeerimist Jõgeva maakonda. Väljakujunenud jäätmekäitluspõhimõtete kohaselt läheneti prügila vajadusele ja asukohale väikeste regioonide põhiselt ning nii võib lugeda Torma prügila alguseks 1991. aastat, mil teostati Kommunaalprojekti poolt Lembitu kolhoosi ja Mustvee linna prügiväljakute uurimistöid. Prügila teeninduspiirkonnaks planeeriti Mustvee linna ning Torma, Raja ja Avinurme valdu, kus elas kokku ca 9600 elanikku. Prügila rajamise juhtimise võttis enda peale Torma vald.
